Eetikakoodeks - mis ja milleks?

Mis on eetikakoodeks?

Eetika tuleneb kreekakeelsest sõnast “ethos” mis tähendab tava või kommet (Sutrop, 2017). Sõna koodeks pärineb ladina keelest, kus sõna "codex" tähendas algselt puutahvlit või raamatut. Aja jooksul hakkas see tähendama seaduste või reeglite kogumit, mis on kirjalikult fikseeritud. Tänapäeval kasutatakse sõna "koodeks" sageli viitamaks ametlikele eetikareeglitele või seadustekogumikele.

Eetikakoodeks on kirjapandud normide ja väärtuste kogum, mis juhendab moraaliprobleemide lahendamist ja õige käitumise valimist (Sutrop, 2017). Eetikakoodeksi eesmärk on tagada ühtsed käitumisstandardid, lahendada moraaliprobleeme ja toetada eetiliste dilemmade lahendamist. Eetikakoodeks aitab kujundada elukutse mainet, täita õiguslikke regulatsioone ja vastata avalikkuse ootustele.

Miks on vaja täiskasvanute koolitaja eetikakoodeksit?

Eetikakoodeksit on läbi ajaloo kasutanud erinevad professioonid, näiteks arstid ja juristid. Kutse-eetika sisaldab moraalireegleid, mis juhendavad professionaalide tegevust ja otsuste langetamist. Samuti kasutavad eetikakoodekse ka asutused ning organisatsioonid. Nende eesmärgiks, lisaks ühtsete reeglite ja väärtuste kujundamisele, võib olla ka mainekujundus. Organisatsioon, millel on tugevad väärtushinnangud, mõjuvad ka väljapoole ehk klientidele, koostööpartneritele ja ühiskonnale laiemalt usalduväärsena.

Selleks, et täiskasvanute koolitaja pälviks usalduse ja saavutaks hea positsiooni ühiskonnas, on oluline omada tugevaid väärtushoiakuid ning alati tegusteda oma väärtustest ning eetikast lähtuvalt. Täiskasvanute koolitajad töötavad inimestega, mistõttu peavad nad olema empaatilised, aupaklikud ja kohtlema kõiki õppijaid võrdselt. See on oluline usaldusväärse suhte loomisel ja turvalise õpikeskkonna tagamisel. Eetika mõistmine ja eetikakoodeksi järgimine aitavad kujundada koolitaja head mainet ning usaldusväärsust.

Kuidas panna täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks paremini toimima?

Eetikakoodeksi olemasolu ei taga automaatselt selle järgimist, mistõttu on oluline, et kõik osalised oleksid sellest teadlikud ja saaksid vastavat koolitust. Seda saavad korraldada kõik õppeasutused, kes koolitavad täiskasvanute koolitajaid ja õpetajaid. Eetikakoodeksi levitamise ja järgimise eest vastutavad ka erialaliidud ja organisatsioonid, nagu näiteks Andras, kes edendavad koodeksit oma liikmete seas ja nõuavad selle järgimist.

Eetikakoodeksi omaksvõtmiseks ei sobi loenguvormis koolitamine. Oluline on kaasata inimesi praktiliste juhtumite ja arutelude kaudu, kus analüüsitakse eetikakoodeksi olemust ja eesmärke ning proovitakse neid ka reaalsetes olukordades rakendada.

Kolmandaks on oluline ka turundus. Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks peaks olema kergesti kättesaadav ja nähtaval kohal, näiteks asutuse teadetetahvlil või seinal. Kui eetikakoodeks on hästi ligipääsetav ja nähtav, on sellel kindlasti suurem mõju.

Olulisim koolitaja eetikakoodeksist 

Täiskasvanute koolitaja kutse-eetika koodeksist kõnetas mind enim põhimõte: “Kõrgeimaks eetiliseks printsiibiks on üksikisiku väärikuse austamine ja inimõiguste säilitamine ning kaitsmine.” Minu hinnangul on siin tegemist fundamentaalse printsiibiga, mis peaks kehtima igas professionaalses kogukonnas ja valdkonnas. Väärikuse ja inimõiguste austamine on ka õigusriigi alustala ning samad väärtused leiame õigusnormide kujul Eesti Vabariigi põhiseaduse teisest peatükist.

ALLIKAD
Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon. (2022). Täiskasvanute koolitaja kutse-eetika koodeks. Elulaegas. https://elulaegas.ee/wp-content/uploads/2022/11/Taiskasvanute-koolitaja-eetikakoodeks.pdf

Sutrop, M. (2017). Eetikakoodeksid. Väärtused, normid ja eetilised dilemmad. (K. Velbaum, T. Kõnnussaar, & K. Lõuk, Eds.). Eesti Keele Sihtasutus.
Tartu Ülikool. (2022). Eetika ja moraal. Tartu Ülikool. https://eetika.ee/et/eetika-ja-moraal
Vettik-Leemet, P. (2025). Ärieetika ja jätkusuutlik ettevõtlus. Tartu Ülikool. https://sisu.ut.ee/edujategu16/132-eetikakoodeksi-koostamise-pohjused-ja-vajadus/