Õpikogemuse lood - 2. peatükk

 Õpikogemuse lood: Meetodid ja juhendamisviisid erialases tegevuses

2. peatükk

Veebruari õppenädalal uurisime, kuidas peaks koolitaja meetodeid valima ning milline on meie enda kogemus nii meetodi kogeja kui valijana. Lisaks katsetasime erinevaid internetis leiduvaid meetodite kogumikke ning täiendasime seeläbi oma tööriistakasti.

Lühikokkuvõte minu analüüsitud tööriistast

Impact Management Toolbox - Stories for Impact

                                          Video: Stories For Impact      

Tegemist on mõjuhindamise tööriistakastiga ehk töölehtedega, mis aitavad organisatsioonidel planeerida, mõõta ja kommunikeerida oma tegevuse mõju. Kogumik sisaldab üheksat lihtsasti kasutatavat meetodit, nagu probleemipuu, eesmärgipuu, sidusrühmade kaart, kasusaaja teekond ja mõjuloogika, mis toetavad nii projektide läbimõtlemist kui ka tulemuste hindamist. Tööriistad on loodud eelkõige noortega töötavatele organisatsioonidele, kuid sobivad hästi ka teistele valdkondadele. Ainsa miinusena tooksin välja, et töölehed ei ole veebis täidetavad ja neid peab printima.

Loengu tulemusel sain kinnitust, et meetodite valimine ei tohiks toimuda juhuslikult ega lähtuda ainult sellest, mis tundub huvitav või mugav. Meetodid peavad olema teadlikult seotud õpieesmärkide, õppijate vajaduste ja kogu koolituse sisuga. Mõistsin, et iga meetod kannab endas teatud väärtusi ning mõjutab seda, kuidas õppijad õppeprotsessi kogevad. 

Tuues juurde ka oma kogemuse, kus koolitaja kasutatud meetod tekitas osalejates segadust ja hämmingut, mõistsin, et isegi hästi valitud meetod ei pruugi alati soovitud tulemust anda. Seetõttu peab koolitaja olema valmis õppijate tagasisidet (nt segaduse tekkimine) märkama ja oma lähenemist vastavalt kohandama.

Mõeldes enda kogemusele meetodi valijana, olen seni pidanud arvestama eelkõige osalejate vanusega. Olen käinud gümnaasiuminoortele loenguid pidamas, kus mul ei olnud võimalik loengu sisu ega vormi muuta, vaid ainult kohandada. Arvestades noorte vanust ja teema delikaatsust, ei olnud lihtne neid aktiivselt kaasa rääkima või oma arvamust avaldama panna, kuigi rühma arutelu oli suur osa sellest loengust. Seetõttu andsin neile küll võimaluse arutelus osaleda, kuid kui vastuseks tekkis vaikus, liikusin teemaga edasi ega sundinud kedagi rääkima. Tagasi mõeldes usun, et ka see oli omamoodi meetodi kohandamine vastavalt olukorrale ja osalejate valmisolekule.

Kõige tähtsam osa meetodi valikust peitub minu hinnangul ettevalmistuses – sihtrühma tundmaõppimises, nende vajaduste kaardistamises ning ka varuplaani tegemises.
⇛ Küsi endalt - mida ma teen siis, kui plaan A ei toimi?