Mitte päris teadusartikli refleksioon

Artikli refleksioon

„Critical Thinking and Case Method – A Short Reflection on Teaching  Sustainability“ Özgün Imre

Meie ülesandeks oli lugeda ja reflekteerida teadusartiklit, mis aitaks õpimapsuks valmistuda. Seega üritasime rühmaga leida just selliseid artikleid, mis sobiks kokku meie teemaga. Nimelt, on meil plaanis viia läbi väike rollimäng, kui nii võib öelda. Seega köitis meie tähelepanu Özgün Imre artikkel juhtumiuuringute ja rollimängude läbiviimise teel kriitilise mõtlemise arendamisest. Artiklis olid kõik meile olulised märksõnad ning tundus igati sobivat. Alustamise tööd kuid peagi avastas keegi meist, et tegemist ei olegi niivõrd teadusartikli kui arvamusartikliga. 

Meie valitud artiklis ei ole välja toodud uurimismeetodeid ega -tulemusi. Autor küll räägib erinevatest õpetamismeetoditest ning nende tulemustest või mõjudest kuid ta ei too välja konkreetseid uuringutulemusi. Meil oli alguses raskusi sobiva artikli leidmisega, mis seostuks meie enda õpiampsu teemaga. Seetõttu haarasime kinni esimesest artiklist, mis meid oma töö kontekstis kõnetas, süvenemata tegelikult artikli tüübile. Kuna osadel meist olid selleks hetkeks refleksioonid valmis, jätkasime tööd selle artikliga, sest see omakorda lõi meile hea õppimise- ja refkleksioonivõimaluse.

Artikkel räägib kriitilise mõtlemise hädavajalikkusest ning sellest kuidas seda üliõpilastele edasi anda. Autor toob näiteid kuidas ta kasutatab juhtumiuuringud ja rollimänge, et anda üliõpilastele uusi vaatenurki ja arendada nende kriitilist mõtlemist. Autor toob välja ka selle, kuidas õpetajad kasutavad enamasti meetodeid, mis on pingevabad. Kriitilise mõtlemise arendamiseks, peaks aga hoopis looma pingeid ja väljakutseid, mis sunniks üliõpilasi teisiti ehk kriitilisemalt mõtlema. Õppijad pannakse dilemma ette, milles tuleb ühiselt otsustada, kes nö ohverdatakse. Nendest olukordadest ja nende lahendamisest saab oluline õppimiskoht.

Seda viimast teooriat lugedes, kuidas üliõpilased pannakse teadlikult pingeolukorda, et nende kriitilist mõtlemist arendada, toob mind jälle tagasi meie õpiampsu rühmade koostamise juurde. Ma näen nüüd veelgi selgemalt, et see oli teadlikult loodud olukord, et anda meile õppimise- ja reflekteerimise situatsioone. Milline põnev avastus, et see on tegelikult üks võimalik õpetamisviis. Ma mõtlen huviga, et kus ja millistes gruppides sellist lähenemisviisi kasutada saab ja mida see võib inimeste kohta öelda. Ma olen arvamusel, et selline lähenemine ei pruugi igas seltskonnas toimida ja võib vastupidiselt, ka tuua välja inimeste halvimad iseloomujooned. Kui on vaja ennast esile tuua ja oma huve kaitsta, siis on mõned inimesed valmis nö üle laipade minema. Aga see on ilmselt kõige mustem stsenaarium. 

Refleksioonide sarnasused ja erinevused

Lugedes teiste grupiliikmete refleksioone saan aru, et mina keskendusin oma refleksioonis kõige vähem artikli sisule. Ma reflekteerisin seda olukorda, mida artiklivalik tekitas ning mis elulisi sarnasusi ma artikli teooriatest leidsin.

Ka teised refkleskioonid kirjeldasid rollimängude ja juhtumiuuringute olulisust ning seda, et kriitilise mõtlemise arendamiseks on vaja inimesed mugavustsoonist välja viia. Samuti tuli ka teistes refleksioonides välja mõte, et meid pannakse teadlikult keerulistesse olukordadesse. Sellest viimasest olen ma tegelikult juba ammu aru saanud – meid pannakse võimalikult palju ebamugavatesse olukordadesse. Aga ma leian ka, et need ootamatud olukorrad, kus on vaja loovalt mõelda ja kiirelt tegutseda, samal ajal teistega arvestades, õpetavad meid väga palju. Ma olen selle lühikese aja jooksul väga palju enda ja teiste kohta õppinud. Mulle on isegi hakanud need ebameeldivad olukorrad meeldima, sest ma näen nende eesmärki, milleks on meie enda areng.